Vundamendid

Üldist
Mis on vundamendi ülesanne? – konstruktsiooni koormuse ülekandmine pinnasele.
Piirdeaiad kuuluvad oma olemuselt 1. geotehnilisse kategooriasse, mis hõlmab lihtsamaid ehitisi, mille puhul põhinõuete täitmine on võimalik kogemuse ja kvalitatiivsete geotehniliste uuringute alusel ja mille puhul oht inimelule ja varale on tühiselt väike. Ehitusgeoloogiliste tingimuste kindlaksmääramisel on abi ehituskoha visuaalsest vaatlusest ja kohalikust kogemusest. Ehitusgeoloogilised tingimused piirdeaia rajamiseks on reeglina lihtsad ja neid saab selgitada võrreldava kogemuse teel.Võrreldav kogemus on defineeritav, kui kogemuslik ja tõendatav informatsioon teatud ehitise käitumise kohta, mida kasutatakse samalaadse ehitise rajamisel. Vajadusel võib alati piirdeaia rajamisel ehitise konstruktsiooni pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest lähtuvalt muuta. See võimaldab loobuda keerukatest ja kallitest ehitusgeoloogilistest uuringutest ja kasutada rutiinseid ehitusmeetodeid. Ehitis ei tohiks ulatuda allapoole pinnasevee taset või saab selle kogemuse alusel rajada allapoole pinnaseveetaset ilma erivõtteid rakendamata. Piirde vundamendi üledimensioneerimine toob kaasa kulutuste järsu tõusu.

 

Vundamendi sügavus

Sarnaselt üldisemalt kõikide ehituskonstruktsioonide rajamisega lähtutakse ka piirdeaia vundamentide rajamisel piirseisunditest – kandepiirseisund ja kasutuspiirseisund. Vundamendi rajamisel peab olema tagatud, et kumbagi seisundit ei ületata. Sügavuse valikul on vaja arvesse võtta ehituskoha geoloogilisi iseärasusi, pinnase kihid, omadused, koormuste suurust, hüdrogeoloogilisi tingimusi, maastiku reljeefi, pinnase külmakerkeohtlikkust, tehnoloogilist lahendust sealhulgas piirde materjale, kõrgust, piirde täidet (tuulesurve!) kommunikatsioonide asetust. Ühtlase pinnase korral tuleks süvis valida alates ca 0,5m, kihiliste pinnaste korral tuleks püüda vältida õhukeste nõrgemate kihtide jäämist vundamendi alla. See on oluline raskemate, näiteks kivipostide korral, võrkaedade puhul see nii olulist rolli ei oma kuna tegemist on kergkonstruksiooniga ca 10 kN/m2.
Vastavalt Soome Ehitusteave OY (Rakennustieto OY ) poolt 2006a. välja antud Pientalon piha lk. 62 on piirdeaia vundamendi sügavuse rajamise soovituslik reegel reapostide puhul 1/3 posti pikkusest ja 1/2 otsa ning väravapostide puhul.

Pinnase külmumise arvestamisel peab silmas pidama mitmeid tegureid – pinnase struktuuri, pinnasevee taset, kapillaartõusu kõrgust, külmumissügavust. Külmakerke suurust mõjutab suhteliselt vähe vee jäätumisel tekkiv mahu 9% suurenemine. Näiteks 0,5m paksune veega küllastunud kesktiheda poorsusega liivakihi külmumine põhjustab tõusu ainult 0,018mm! Suurte külmakergete põhjuseks on kui pinnasevee tase on külmumissügavusele kapillaartõusu kõrgusest lähemal ja sellega tekib vee migratsioon. Külmumissügavus on sõltuv mitmetest asjaoludest – temperatuur, külma kestvus, lumikatte paksus. Vastavalt uuringutele on näiteks Pandivere keskmine külmumissügavus 1,45m, suurim 2,1m, Tallinn vastavalt 1,2m ja 1,95m. Sellest tulenevalt on piirdeaia rajamisel vundamentide rajamine allapoole n.n. külmumispiiri ainult selle vältimiseks majanduslikult ebaotstarbekas. Samas tuleb kindlasti jälgida, et kui on tegemist väga külmakerkeohtlike pinnastega võib osutuda selline lahendus ainuõigeks. Sellised pinnased esinevad näiteks Tallinnas Muugal, kus oht külmakergeteks on väga suur. Seetõttu on seal piirkonnas ka korraliku piirde rajamisega seotud kulud reeglina suurema vundamendi süvise tõttu kõrgemad. Külmatundliku peenliiva puhul ei ole vaja külmumissügavust arvestada, kui pinnasevee tase jääb sellest 1,5m sügavamale.

 

Vundamendi mõõtmed

Vundamendi mõõtmete määratlemisel lähtutakse tingimusest Vd ˂ Rd, minimaalse ja töökindla vundamendi puhul Vd ˜̴ Rd
Vd – vundamendile mõjuv normaali suunaline arvutuskoormus, mis sisaldab ka vundamendi omakaalu
Rd – pinnase tugevusest ja mahukaalust, vundamendi mõõtmetest ja süvisest tulenev arvutuskandevõime.
Võrkpiirdele avalduv tuulerõhk on tühine ja seega ei vaja eraldi välja arvutamist. Vundamendile mõjuv vertikaaljõud on samuti suhteliselt marginaalne ehk siis võrkpiirete puhul on eeltoodud tingimuste täielik väljaarvutamine suhteliselt ebamõistlik ja lähtuda võiks kogemuslikust teadmisest. Olemasolevates tabelites on määratletud lubatud surve suurus eesti põhilistele pinnaseliikidele. Vastavalt ehitusgeoloogilistele normidele on erinevate pinnaste survetugevus: peenliiv 300-400; möll 300-500; kruus 400-600; moreen 300-600 kN/m2 kohta. Seetõttu võiks isegi olenevalt küll pinnase liigist näiteks sisehõõrdenurga väärtustel üle 25°, deformatsioonimooduliga üle 5 Mpa pinnasesse posti suuruses puuritud aukudest olla piisav võrkpiirde piirseisundite normide täitmiseks. Soovitav on siiski puurida/kaevata augud suuremad tagamaks postide ühtlane paigutus ja seejärel postid fikseerida betooniga. Siinjuures tasub eelistada puurimist kuna selline meetod aitab paremini vältida pinnasekihtide segunemist ja kaevendi seina pinna survetugevus ei muutu.

 

Puitaia vundament ja postid

Puittäitega aedade puhul oleneb vundamentide suurus puidu paigalduse tihedusest, aia kõrgusest, tehnilisest lahendusest jms. Vundamentide sügavuse puhul kehtivad samuti ülaltoodud põhimõtted ja nõue mitte ületada piirseisundeid. Sama peab silmas pidama ka piirdeaia postide valikul, näiteks metallpostide puhul nende ristlõike ja seina piisav suurus. Eriti oluline on see avatud maastikel, kus puitaiale rakenduv tuulesurve on oluliseks lisa koormusallikaks nii postile kui vundamendile. Soovituslikult võiks nelikanttoru kasutamisel postideks levinuimate aedade kõrgusega ca 1,5m posti ristlõige alata ca 60mm, seinapaksusega 2,5-3mm, väiksema ristlõike kasutamisel peaks kaaluma posti seinapaksuse suurendamist. Iseenesest mõista peaksid kõik aia metallkonstruktsioonid olema kaitstud korrosiooni eest. Kuna piirdeaia metallelemendid on vastavalt soome ehitustööde kvaliteedi M3 klassile suure korrosiooniohuga siis on kuumtsinkimine praktiliselt ainus lahendus, mis annab nõuetekohase pinnakaitse. Värvimata tsingipind „kulub“ kuni ca 5µm aastas olenevalt ümbritsevast keskkonnast.

Parima eelduse kvaliteetse piirdeaia rajamiseks annab muidugi korralikult koostatud ehitusprojekt, kuid nagu alguses märgitud on põhjaliku projekti koostamine suhteliselt kulukas ja seetõttu, kui seda kohapealsed reeglid ei nõua, ehitatakse piirdeaedu valdavalt kogemuslikult ning lihtsustatud eskiisprojekti ja asendiplaani alusel. Samas annab ülaltoodud juhiste järgimine eelduse piirdeaedade rajamisel kvaliteetse ja korraliku tulemuse saavutamiseks.

Kasutatud materjalid:
Rakennustöiden laatu 2005
Rakennustieto OY, Pientalon piha 2006
RT 89-10637 Rakennustieto 1997 Aidat
HKS labor Laatutyökalu (tsink pinnakatte omadused)
EMÜ geotehnika loeng 2007
Prof. Valdo Jaaniso loeng „Vundamendid 2007“
Ehituskonstruktori käsiraamat

---